Ma ei oota ei oota värsket tuuleiilt vaid vaataks, kas aeg sult kurbuse on viind vaid huvi pärast talv läks esmalt, suvi pärast nii siis meelde tulid täna mul. Ma ennast liiga harva keelan tugev kuniks rusuvool mind neelab meelde, mul tuleb meelde, et ohutum on imetleda kaugelt. Justkui laviin, kui kunstiteoses kordub motiiv ma tean neid mustreid ei murra. Nüüd varjungi, sest kibedam kui kaktuseviin on jälle leida end nurgast. Ma ette võtsin retke, et kinkida sul hetke ja jätta tühja klaasi seekord kõik. Ma tean see polnud õige, kuid siiski öelda võime, et lõputiitrid saab nüüd seegi lõik. Mis mõtled, mis mõtled sa kui koju lähed kas kõhkled, et ütlemata on miskit jäänd ma küsin huvi pärast talv läheb esmalt, suvi pärast hea, et siiski tulid täna sa. Ma ennast liiga harva keelan tugev kuniks rusuvool mind neelab, meelde, mul tuleb meelde, et ohutum on imetleda kaugelt. Justkui laviin, kui kunstiteoses kordub motiiv ma tean neid mustreid ei murra. Nüüd varjungi, sest kibedam kui kaktuseviin on jälle leida end nurgast. Ma ette võtsin retke, et kinkida sul hetke ja jätta tühja klaasi seekord kõik. Ma tean see polnud õige, kuid siiski öelda võime, et lõputiitrid saab nüüd seegi lõik. See olukord annab tunda, arvasid, et kuskile ma ei jõua, see kõik on ju tundmatu mäng. Justkui laviin, kui kunstiteoses kordub motiiv ma tean neid mustreid ei murra. Nüüd varjungi, sest kibedam kui kaktuseviin on jälle leida end nurgast. Ma ette võtsin retke, et kinkida sul hetke ja jätta tühja klaasi seekord kõik. Ma tean see polnud õige, kuid siiski öelda võime, et lõputiitrid saab nüüd seegi lõik.
