On kaheks kistud maa, aeg voolab jõena ja seda peatada iial me ei saa. Nii tugev on ta vool ja sina teisel pool. On kärestiku veed neelanud teed. Sinuni tagasi jõuan ma sillata. Meeletu loodab ju suudab ta lennata. Kuid siiski seisan siin ja ootan minagi, ehk peatab keegi veed, annab meile teed. Sinuni tagasi jõuan ma sillata. Meeletu loodab ju suudab ta lennata. Ja kui sööstan ma, tõusen kõrgele, viivu taevas liuglev lind. Ja kui langen ma, kas siis laintest päästad mind? Sinuni tagasi jõuan ma sillata. Meeletu loodab ju suudab ta lennata. Sinuni tagasi jõuan ma sillata. Meeletu loodab ju suudab ta lennata.